Kroonika

Kuidas mõisa Lindi koolimaja ehitati
28.07.2007
Olaf Esna

Täna tähistatakse Woldenhofi mõisa südamesse ehitatud koolimaja 80. sünnipäeva, samal ajal jäetakse see vana koolimaja maha ning kolitakse uude hoonesse.

Küsite, kus selline mõis asub? See on ju esimene mõis Audrust Tõstamaa poole sõites paremat kätt oja kaldal.

Kuidas Lindi oma nime sai

Mõisa asutamise aasta pole teada, aga juba orduajal on ta erakätesse läinud ja kuulunud Kyellide perekonnale. 1534. aastal on Karstin Kyell piiskop Johann Münchauseni loal müünud mõisa Reinhold von Tiesenhausenile ja 1545. aastal läänistas piiskop selle ostjale. Seejärel on mõisa omanikuks saanud Johann Tiesenhausen. Ühe allika põhjal oli juba 1561. aastal mõisa omanikuks Gertrud Nynegall, teise põhjal läks mõis pandina tema omandusse alles 1569. aastal.

  1. oktoobril 1600. aastal andis Södermanlandi hertsog Carl mõisa koos Kõima külaga lääniks Benedictus Gantzile. Viimane pärandas mõisa oma nõbule Wilhelm Lintenile, kelle nimele Rootsi kuningas Gustav II Adolf 1619. aastal selle ka kinnitas.
  2. jaanuaril 1683. aastal loovutati Woldenhof koos mitme teise mõisaga reduktsioonikomisjoni poolt Jacob ja Friedrich von Lintenitele. 1744. aastal läks mõis Otto Dettleff von Karmi kätte. Vahepeal, ehk aastal 1780 kuulus mõis Kochile ja oli seejärel uuesti Karmide perekonna valduses. 1806. aastal saab mõisa omanikuks Katarina von Althan, neiuna Pilar von Pilchau. 1875. aastal ostis Audru parun Adolf Pilar von Pilchau mõisa ära 25 000 rubla eest ja muutis Audru mõisa karjamõisaks.

Audru paruni teenistusleht on pikk ja auväärne: kauaaegne Liivimaa maamarssal, Vene Riigiduuma saadik, kauaaegne Pärnu abilinnapea, sillakohtunik jne, aga kuna ta Saksa okupatsiooni ajal oli Balti hertsogiriigi loojate ninamees, siis Eesti riigi tekkimise ajal pidi ta Saksamaal maapaos olema ning teda ei võetud Eesti riigi kodanikuks ja tema valdused riigistati.

Woldenhofi vahepealsete omanike Lintenite järgi on mõis saanud omale eestikeelse nime Lindi. Ilmselt samast suguvõsast Johann van Lynthem on 16. sajandil olnud isegi Pärnu bürgermeister.

Lindi mõis ja küla moodustasid iseseisva kogukonna, mis kiriklikult kuulus küll Audru alla, aga administratiivselt oli iseseisev saareke, mida ümbritsesid Audru mõisale kuuluvad külad Kõima, Kabriste, ja Sarvi. Audru ja Lindi kogukonnad liitusid alles 1860. aastal ühtseks Audru vallaks. Sellega on seletatav ka tõik, et Audru kiriku juubeliteks ilmunud trükised ei sisalda Lindi koolmeistrite loetelu.

  1. aasta patendi põhjal asutati Audrus küll igasse külla kool ja nende arv tõusis 14ni, aga kas seda käsku ka Lindil täideti? 1786. aastal oli Lindil kool. Seejärel oli Audru konvendi protokollide kohaselt 1829. aastal kool ka Lindi mõisas. 1846. aastal alanud usuvahetus tekitas kooliellu suure segaduse ja kaotas rida koole. Vene ehk õigeusu kool asutati Lindile 1865. aastal Nõmme tallu, kust koliti edasi Anni tallu.
  2. aastal viidi kool üle riigistatud Lindi mõisahoonesse. Siia toodi üle ka abikool Kõimast. 1922. aastal liideti Lindi kooliga veel Kabriste vallakool.
  3. aastal ostis Audru vallavalitsus koolimaja riigilt ja sai selleks 300 000 marka laenu riigi koolimajade ehituslaenu fondist, olles eelnevalt selleks Pärnu maakonnanõukogult loa saanud. Maavalitsus oli selle laenu kaasvastutajaks. Seejärel ehitati 1911. aastal ehitatud härrastemajale peale teine korrus õpetajatele korteriteks.
  4. veebruaril 1926. aastal, õhtul kella 21 paiku põles aga koolimaja maani maha. Ülemisel korrusel elanud õpetajad said eluga majast välja, aga nende varanatuke langes tuleroaks. Tulekahju põhjuseks peeti halvast ehitustööde kvaliteedist tingitud ülekütmist. Praaktööd olid juba sügisel nurinat tekitanud, kuid maavalitsuse insener võttis maja siiski vastu.

Uus koolimaja

Audru vallal tuli hakata uut koolimaja ehitama. Samas koolimajade ehitusfondist laenati seekord 787 500 marka ehk 78 750 krooni. Võlakohustusele kirjutasid alla Audru vallavalitsus kui laenaja ja maavalitsus kui kaasvastutaja. Uus hoone, mille projekti koostas arhitekt Sepp, ehitati vana põlenud hoone asukohale. Vundament valati betoonist, seinad tehti puidust ja majale pandi plekkkatus. Ehitustöid juhtis arhitekt Klein. Töödega alustati kevadel ja sügiseks oli 28 meetri pikkune ning 9 meetri laiune (pluss tiibehitused) koolimaja valmis.

Hoones oli kolm klassiruumi, kaks õpetajate korterit, internaadiruumid, abiruumid ja muud toad. Hoone ehitus läks maksma üle 2,5 miljoni marga.

Uus koolimaja õnnistati 25. septembril 1927. aastal. Vaimuliku talituse pidasid Audru õpetaja Oebius ja Uruste preester Allik. Maavalitsuse nimel tervitas esimees Jüri Markson, haridusosakonna poolt selle juhataja ja koolinõunik Luur. Kõnedes toonitati, et Eesti omariikluse rajajad on hariduse saanud ise suitsutaredes, aga tulevatele põlvedele luuakse paremad võimalused õppimiseks, nagu seda ka antud koolimaja endast kujutas.

Sõna said ka maavolikogu esimees ja kohalike organisatsioonide esindajad. Peale võtmete üleandmist vallavanema poolt koolijuhatajale istuti teelauda, kus lasti elada vabariigi-, maakonna- ja vallavalitsust.

Sel hetkel oli Lindi kool Pärnumaa ajakohaseim maja ja seepärast soovis elanikkond, et Lindi kool hakkaks tööle kuueklassilisena. Millal need kaks klassi juurde tulid, seda niisama lambist ei tõmbagi. Igatahes sõja järel oli kool juba 7klassiline mittetäielik keskkool, kuigi veel 1947. aastal tehtud fotol ripub peaukse kohal silt “Lindi 6e klassiline algkool”.

Muide need puupaljaks põlenud õpetajad Aleksander Sutt ja Marie Saar valis Audru vallavalitsus 1925. aasta suvel omal soovil lahkunud J. Annuse ning prl Grossi asemele.

 

SAAME TUTTAVAKS

On mere ääres väike maja…

Lindi Lasteaed-Algkoolis õpib 69 last. 29 kooliõpilast ja  38 lasteaialast.

Meie lastega tegeleb majas kokku 16 inimest, nendest 10 õpetajat.

meil on KAUNIS KOOL, mille tegemistes löövad kaasa KÕIK, nii suured kui väikesed, nii noored kui vanad.

 

Meie ühistes ettevõtmistes osalevad kooli hoolekogu, kogukond, Lindi Külaselts

ning meie tegevusi toetab kohalik omavalitsus.

Meie klassid 2014 / 2015 õa

1. klass

2. ja 3. klass

4. klass

MEIE SOOVID

Lindi Lasteaed-Algkool sai endale uue kodu seitse aastat tagasi.

Vana ja südame külge kasvanud koolimaja asendus uue, säravate põrandate ja valgete seintega maja.

Nii nagu iga mänguasi lapse jaoks hakkab elama oma elu on meie ühine eesmärk

anda meie UUELE majale oma elu. Püüdes sõbraks saada meie uue õpikeskkonnaga ning

kirjutada koos laste, lastevanemate ning kooliperega üheskoos meie koolimaja saamise lugu.

PALJU HÄID IDEID

v      Koolimaja roheliseks!

v      Tulge meile külla!

v      Teeme küla korda

v      Meie oma lillepeenar

v      Kasvame koos (seemnest õieni)

v      Loodus on meie sõber

v      Vanast uus õpikeskkond

v      Kes koos teeb, see palju jõuab

 

Alljärgnevalt mõned meenutused aastate lõikes.

RÄNDAME KOOS

 ….ON AASTA 2007/2008 MEIE KOOLIÕUEL…. 

Ehitajad on oma töö lõpetanud. Võtmed on üle antud … õppeaasta on alanud…

„ Juhataja, tegelikult on meil nüüd väga ilus maja, aga…

kui ainult seda traataeda meie ümber ei oleks…“

sellised olid väikese 2 klassi Sanderi mõtted…                              

Erinevalt nostalgilisest loodusega piiratud vana koolimaja

õuest ümbritses meid koolilaste turvalisust tagav võrkaed.

 

Lapse sõnadele mõeldes sai alguse meie seni kestev projekt  – lapsesõbralik, looduskeskne, suurte tegudega väike kool.

Mõeldud, tehtud – tänaseks päevaks on kooliõu ümbritsetud kevadel õide puhkeva sirelihekiga.

Vanast kooliõuest on saanud meie uus klassiruum…

 

….ON AASTA 2008/2009 MEIE KOOLIÕUEL…. 

Kõik toredad asjad saavad alguse heast algatusest. Nii saabus ühel päeval meie majja pakk, mille sisuks oli 302 kevadlille sibulat.

Tervitustega toredalt Aleksandri vanaisalt Pertti Pyhtilalt, kelle meelest peaks lastel kevade tärkamisega olema ka ise tehtust silmailu…

nii sündis meie lillepeenar, mis tänaseks on täitunud rohkete taimede ja säravate õitega.

Kaeve- ja istutustöödes lõid kaasa nii õpetajad kui õpilased, oma nõu ja jõuga oli abiks ka Audru vallavalitsuse haljastaja Enel Käär.

Kui õuealal oli algatus juba tehtud, tundusid meie siseruumid üksikud, valged ja elutud…

kampaaniaga „koolimaja roheliseks“ täitus meie tilluke maja kümnete rohelust pakkuvate taimedega…

Toetajateks lapsevanemad, vanavanemad ning toredad onu ja tädid,

kes uuest koolist kui külakeskusest õhinas!

 

Õpetajate õpperännakud…

Väline ilu võib olla petlik, nii nagu inimest nii ka organisatsioonide puhul, et püüelda täiuslikkuse poole oleme oma kooliperega pideval

õppimise ja rännaku teel. Otsides ja ammutades uusi oskusi ja teadmisi, õppides üksteiselt ja omaala spetsialistidelt.

Ainult suurelt mõeldes ja üheskoos tehes jõutakse parimate tulemusteni.

 

Et õpetajate meeli ergastada ning läbi loometegevuse iseennast paremini tundma õppida ja leida… viibivad Lindi lasteaed-algkooli õpetajad õpetajatepäeval
ja jõulude ajal rännakul… Ikka selleks, et üksteisega koos ennast hästi tunda…

ÕNNELIKU õpetajaga on ka lapsed õnnelikud!

 

Akvaarium                                                              

Meie koolil on palju sõpru… nii jõudis meile Pärnus töö lõpetanud ettevõtte toel kooli kaunistama kaks 8 aastast kuldkala, kes koos spetsiaalselt

neile valmistatud akvaariumiga meie majas endale uue kodu leidsid. Tänaseks päevaks on see üks laste meelispaiku üksi olemiseks ning mõtete mõlgutamiseks.

Harvad pole juhused, kus kõhuli fuajee põrandal jälgitakse kalade omavahelisi suhteid, mänge ning eripärasid. Erilisteks lemmikuteks on nad meie maja kõige

pisematele (2. aastastele), kelledel tihti esimeseks sõnakski „KALA“.

Välist silmailu ja lastele head psühhosotsiaalset keskkonda pakkuva akvaariumiga kaasneb samas ka palju tööd ning vastutust ning me ei oleks saanudki

kingitust vastu võtta kui ei oleks leidunud meie head majahoidjat Ülo Paisot, kes oli nõus nad enda hoole alla võtma. Iga elus olend meie majas on osa meist.

 

TULGE MEILE KÜLLA

Läbi aastakümnete on Lindi kool olnud väike maja metsa sees. Tänaseks päevaks on koos uue ehitisega saanud Lindi koolist külakeskus mere ääres.

Harjumuspärased mustrid koolipidudel ja kooli üritustel tuli üle vaadata ning leida ühiseid puutepunkte ning koos tegemise kohti koos külaga.

Püstitatud sai eesmärk „koolimaja aknad valgeks“. Murda tuli harjumuspäraseid traditsioone ning leida põhjuseid, miks külainimene julgeks tulla meile külla.

Nii sündis uus traditsioon… „Advendiküünla süütamine“, kuhu sadade külas levinud kutsetega sai sadakond külaelanikku kokku,

et üheskoos kooliperega tähistada esimest adventi, süüdata koos vallavanemaga kuuseküünlad ning viia kirikuõpetaja poolt õnnistatud tuleleek igasse kodusse…

 

Meist kirjutatakse …

Valla leht „Tuleviku nimel“

Nädalapäevad tagasi leidsid Lindi küla elanikud oma postkastidest kenasti kujundatud kutse advendiküünla süütamisele Lindi Lasteaed-Algkooli juures 30. novembril kell 16.00. 

Kaugelt oli juba näha küünlasäras koolimaja ja laste mänguväljak. Hoolimata vilust ilmast hakkas kogunema rahvast nii Audrust, Kihlepast, Kõimast, Kavarust,

rääkimata oma küla elanikest. Tuldi koos pere väikeste ja suurtega, kaasas laternad ja küünlad jõuluvalguse kojuviimiseks.

Väikese päevakohase kontserdi andsid kooli õpilased ja õpetajad. Tervitussõnad andis edasi ka Audru vallavanem Margus Joonas. Advendiküünla õnnistas sisse

Audru kirikuõpetaja Tiina Janno, kes oli kaasa võtnud ka ansambli ilusate jõululauludega. Imeilusal jõulupuul süttisid kümned säravad tuled. Need ilusad tuled

annetas kohalik ettevõtja Ivo Tart. Silmade särades ja südamete põksudes tunnetati ilusa jõuluaja saabumist.

Täname Lindi Lasteaia-Algkooli juhatajat Kaire Narvat ja kõiki teisi ürituse kaasaaitajaid meeldejääva ürituse eest, mis peaks kujunema üheks toredaks traditsiooniks.

Lindi küla elanike nimel Linda Mulk 

 

… ON AASTA 2009/2010…

Väike Lindi kool ja lasteaed on tegutsenud jõudsalt, vaikselt ja tasakesi annavad meie töödest ja tegemistest märku ilmunud artiklid valla lehes ning

valminud kodulehekülg, mis on selle asutuse jaoks esimene. Koduleheküljele on kokku koondatud meie küla elu, kus lugeda saab nii kooli, lasteaia,

raamatukogu, külaseltsi kui ka rahvamaja tegemistest. Loodame, et üsna varsti saavad inimesed meie koduleheküljega sõbraks.

Kodulehekülge kaunistab meie maja uus logo, millel on kujutatud Viiger Hüljes ja mille autoriks ja konkursi võitjaks on Kersti Killing-Jaago Aruvälja

lasteaia õpetaja.

Vahepeal on saanud koolimaja ruumid täiendust. Nii nagu ikka uute asjadega jõuavad need meieni tasa ja targu. Nii ootas oma mööblit ka õpetajate

metoodika ruum, mis oli täidetud õpikute virnade ja kastidega. Vanas koolimajas ootas ära toomist hulk ajaloolist ja arhiiviväärilist materjali.

Siin pani oma õla alla meile AS FEB, kes kevadel omale uue hoone sai ning endi valduses olnud kontorimööbli heal meelel meie koolile kinkis. Sisustatud

sai õpetajate metoodika kabinet. Uued toolid said õpetajalauad klassiruumides, samuti said endale töökoha õpetajaabid, kes seni omasid vaid istetooli

lasteaiaõpetaja laua kõrval. Et meie majja ikka rohkem külalisis mahuks ja end seal hästi tunneks sai vallamajast meile toodud kaks ajaloolist riidenagi,

mis Ülo Paiso käe alla justkui uueks muutusid.

Muutusi ja täiendusi aga ei ole saanud mitte ainult väline vorm.

Meie klassid 2013 /2014 õa

Meie koolipere 2013 2014 õppeaastal

1. Klass: Anne-Ly, Karolin, Elina, Silver, Drayan ja õp. Epp

2. Klass: Andreo, Mihkel, Markus, Mari-Liis, Eliise ja õp. Kadri

3. Klass: karmen, Hanna-Liise, Toomas, Karmen, Jasper, Andra, Karl, Melyna, Karmen ja õp. Kaire

4. Klass: Emily, Carl-Markus, Sireta, Liina, Maria, Leo, Triin, Oliver, Marko õp. Epp

Meie klassid 2012 / 2013 õa

 

I Klass: Andreo, Eliise, Nelly, Mihkel, Markus, Mari-Liis ja õp. Kadri


II Klass: Toomas, Jasper, Karl, Karmen, Karmen, Karmen, Andra, Melyna, Hanna-Liise ja õp. Kaire


III Klass: Oliver, Leo, Carl-Markus, Marko, Liina, Sireta, Emily, Triin, Maria ja õp. Epp


IV Klass: Imre, Alfred Albert, Tanel, Rainer, Ragnar ja õp. Sülvi

 

Comments are closed