Projektid


Meie kool on liitunud Lastekaitse Liidu programmiga „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“. Programm on mõeldud sõbraliku ning kaaslasi toetava ja tunnustava õhkkonna kujundamiseks.

„Kiusamisest vabaks!“ metoodika tugineb neljale põhiväärtusele – sallivus, austus, hoolivus ja julgus. Programmi keskne kuju tegevustes ja materjalidel on metoodika sümbol Sõber Karu, kes on paljudele lastele tuttav juba lasteaia ajast. Metoodika abil luuakse lastegruppides kiusamist ennetav käitumiskultuur, milles suhtutakse üksteisesse sallivalt ja austavalt, kus hoolitakse ning vajadusel sekkutakse ja kaitstakse kaaslast.

Programmil on kolm peamist sihtrühma: lapsed, vanemad ja õpetajad. Kõiki osalisi innustatakse abivajajat märkama, kaaslast toetama ning julgustatakse neid oma oma arvamusi ja soove sõnastama.

„Kiusamisest vabaks!“ põhimõtetest lähtuvate tegevuste läbiviimiseks on igal metoodikat kasutaval klassil selleks vajalikud vahendid ja õpetajad on läbinud koolituse.

Eestis juhib „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool“ programmi MTÜ Lastekaitse Liit 2010. aastast. Esimesed koolid liitusid Eestis programmiga 2013. aastal.

Programmi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Loe programmi kohta kodulehelt http://kiusamisestvabaks.ee/, seal leidub huvitavat nii õpetajale, lapsevanemale kui lapsele.

Programmi kulgemist saab jälgida ka Facebooki leheküljel: https://www.facebook.com/kiusamisestvabaks

 

Projektitöö 2016/17 õa  jätkub  2017/18 õa.

ERASMUS +

Projekti kestvus 3 aastat

Projekt on suunatud õpilaste iseseisva tööoskuse arendamiseks tehnoloogiliste kastide abil. Õpetajad töötavad välja tööjuhendid, varustavad materjalide ja vahenditega.  Projekti üks osa on õpetajate välislähetused, kus tutvustatakse  oma kooli, riiki ja projektitegevusi ning tutvutakse teiste riikidega.

Projektis osalevad Euroopa riikidest Holland, Hispaania, Iirimaa, Malta, Kreeka, Türgi  ja Eesti.

Projekti kodulehekülg: ERASMUS+ PROJECT: TEPS

Projektis osalevate riikide esindajad viibivad 25.-29.09.2017 Eestis, millest enamus aega Lindil.

 

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas Lindi Lasteaia-Algkooli laste väljasõitu osalemaks projektis “Miks on kopral suured hambad”.

Summa, millega Lindi Lasteaia-Algkooli laste väljasõitu Soomaale toetati, oli 234 eurot. Õppeprogramm sai toimuma tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja Keskkonnaametile, kes toetab laste keskkonaalast haridust. Pärnumaa Keskkonnahariduse spetsialist Merike Palginõmm viis projekti läbi Soomaa rahvuspargis, kus lapsed said näha ja katsuda kopra topist, tutvuda kopra eluviiside ja eripäradega. Koos arutleti kopra rolli ja vajalikkuse üle Eesti looduses ja ökosüsteemis. Koprarajal said lapsed vahetut teavet kopra tegutsemisest. Kopra elutegevuse jälgi leidus igal sammul – pliiatsiteravuseks näritud puud, kopra pesa e kuhila, värskelt langetatud puud otse laudrajale, jõele ehitatud tammid. Kuna koprarada asub Soomaal, siis said lapsed teadmisi ka viienda aastaaja kohta – rajal olid märgistatud puud, mis näitasid igaaastast veetaseme tõusu.

Projekt oli õpetlik ja hariv, kuna lapsed said vahetu kogemuse kobraste elupaigast, eluviisidest ja tegutsemisjälgedest – selliseid kogemusi ei ole võimalik saada ainult õpiku abil. Saadud teadmistele toetudes oskavad projektis osalenud lapsed leida ja tähele panna kopra tegevuse jälgi looduses ning oskavad leida seoseid kopra ja teiste organismide vahel.


Projektitöö 2014/15 õa

Eesti Kultuurkapitali Pärnumaa ekspertgrupp vaatas läbi Lindi Lasteaed-Algkool esitatud taotluse “Avastus- ja draamaõppe kaudu on lapsed saanud pisiku näitekunsti maailma.” ning otsustas eraldada  stipendiumi eesmärgiga “Draamakunsti tutvustava koolitusprogrammi läbiviimine” summas 400,00 eurot. Stipendiumi kasutamise aeg 01.11.2014 – 13.03.2015.

Artikkel projekti kohta:

Nukkudele ulatatud käed,
ehk kuidas Viljandi nukuteater ja Lindi Lasteaed-Algkool ühendavad nukkude käed.

Lindi Lasteaias-Algkoolis on draamaõpetus järjest rohkem oma kanda kinnitamas. Oleme korraldanud igal aastal märtsis oma kooli- ja lasteaiasiseseid teatripäevi, kus kõik klassid ja rühmad esitavad ühe lühinäidendi. Samuti toimub sellel aastal teist korda Audru valla koolide 1.-4. klassi õpilaste Väike Draamafestival. Mõte on just selles, et väikeste koolide lastel oleks võimalusi saada kogemus näitlejana laval.

Kui suvel sellele taas mõtlesin tuli pähe üks mõte, mis enam peast ei tahtnud minna. Kui sellel aastal teeks õige koostööd Viljandi nukuteatriga ja õpiks lastega selgeks ühe nukulavastuse.

Viljandi nukuteatrist oleme Vilma Ilvesega juba eelnevalt koostööd teinud. Mõned aastad tagasi võttis ta ette suure töö ja lavastas Lindi Lasteaia-Algkooli õpetajatega jõulunäidendi “Valge muinasjutt”. Koostöö sujus ja sellest kogemusest sündiski uus idee – teha veel midagi, kuid nüüd juba koos lastega. Nukud on väikestele inimestele heaks käepikenduseks enda väljendamisel ja loomingulisel õppimisel. Veel oli suur soov lastele tuua lähemale nukuteatri lavatagune elu. Ükski etendus ei koosne ainult sellest, mida publik vaatama on tulnud. Nukkude ja dekoratsioonide valmistamine, näidendi õppimine, piletite müümine, kohviku pidamine, heli-, valgustus ja lavatöö on mitu korda töömahukam, kui see publikule paistab. Ja mis peamine – loomeprotsess … läbi selle kogemuse tuleb näitekunsti mõistmine ja sellest lugupidamine.

Võtsimegi siis nõuks sõita 4 õpetajaga Viljandisse vaatama nukunäidendit “Jänes ja Punamütsike”. Oli mõte õpetada lastele sama tükk ja siis sellega Viljandi Nukuteatri näitlejaid üllatada.

Mõeldud tehtud – nüüd see päev ongi käes. 3.märtsil kell 10.00 kohtume Viljandi Nukuteatris, kus esimesena esitavad Viljandi nukuteatri näitlejad lavastuse „Jänes ja Punamütsike“ ning seejärel Lindi Lasteaia-Algkooli 1. klassi õpilased nukunäidendi “Omamoodi punamütsike”. Omamoodi on ta selle pärast, et kirjutasime koos lastega näidendi veidi ümber. Et oleks endal huvitavam ja näitlejatele põnevust pakkuv vaatamine. Peale näidendite esitamist ja vaatamist saavad lapsed ning juba kogenud näitlejad vahetada kogemusi ja töövõtteid.

Meie kooli-lasteaia pere on väga rõõmus, et oleme leidnud endale nii vahvad sõbrad.

Lindi Lasteaia-Algkooli
Direktriss Ulla Orgusaar

 


Lindi Lasteaed-Algkool on tänu SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele kujundanud laste keskkonnateadlikkust läbi erinevate keskkonnaprogrammide.
Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastas 884 euroga projekti:


“Lindi lapsed avastavad maailma tekkest kuni tänapäevani”.

16. jaanuaril käisid meie eelkooli ja 1.-4. klassi õpilased Äksi Jääajakeskuses. See oli seiklus  täis avastamisrõõmu ja katsetusi.
Eelkooli ja 1.klassi õpilased tutvusid jääruumis vee kolme olekuga, kus muuhulgas saadi teada kui palju on inimeses vett, seda on koguni 70%.
Kõige põnevam oli muidugi väljasurnud loomadega tutvumine. Mammuti võhad (pikaks kasvanud lõikehambad) olid ikka väga pikad, kuni 3 meetri pikkused. Ürghirv on üks suurim hirvlane, kes kunagi elanud on. Ürghirve õlakõrgus võis ulatuda kuni 2,1 meetrini ning isahirve sarvetippude vahekauguse rekord on 3,65 meetrit. Koopalõvi on tuntud kui viimasel jääajal Euroopas elanud lõvi. Ta oli suurt kasvu- õlakõrgusega kuni 1,2 meetrit ning kehapikkusega peast kuni saba alguseni 2,1 meetrit, olles tänapäeva lõvidest oma kümnendiku võrra suurem. Teadmiste kinnistamiseks järgnes vahva mäng, kus oli vaja kompimise teel koti sisu ära arvata. II korrusel ootasid lapsi tänapäeva linnud ja loomad, nende liikumine, toitumine. Kuulati linnulaulu ja püüti arvata, mis linnuga tegemist on.

2.-4.klassi õpilaste teadmised laienesid 13000, 10000, 6000, 3000 ja 10 aasata tagusesse kliimaperioodidesse. Koos püüti mõista jääaja ja kliima mõjutusi taimestiku ja loomastiku arengus ja muutumises.

See on vaid killuke sellest mida lastele räägiti ja näidati. Võib kinnitada, et Jääajakeskuse õppeprogrammid aitasid õpilastel mõista kuidas on toimunud maa areng suurest paugust tänapäevani ning kuidas on seda mõjutanud kliima.

Peale Jääajakeskust suunduti Elistvere loomaparki kus ootasid meid toredad giidid, et lapsed viia meie metsades elavatele loomadele lähemale. Õppeprogrammi teema „Kes elab metsa sees“ raames nägid õpilased oma silmaga ja päris lähedat karu, ilvest, põtra, kitse, metsiga, jänest, rebast jne. Giid rääkis iga looma kohta loo kuidas ta loomaparki on sattunud ja muidugi nende eluviisist metsas. Lastel olid jällegi omad lood mida giidile suure õhinaga jutustati.

Elistvere loomapargi õppeprogramm oli õppekava toetav ja aktiivne õppimisvorm mis suunas õppijaid rohkem märkama, mõistma ja hoidma meie enda kodukoha looduskeskkonda.

 


Lindi kool võttis nõuks ja jõuks osaleda 2014. aasta kevadel Maanteeameti poolt korraldataval projektikonkursil „Vigurivänt“, tänu millele sai kool endale eksami läbiviimiseks vajalikud plastikelemendid. Projekti tingimuste kohaselt oli Lindi kooli ülesandeks valmistada puitelemendid. Siin ulatasid oma tööka abikäe lapsevanem Erki Tart koos oma isa Ivo Tardiga. Erki ja Ivo osava käe all valmis hulganisti värvilisi eri mõõdus puidust klotse, kaldtee, jalgrattasõidu harjutamiseks vajalik kiik, ning veel palju muud.

Lindi Lasteaed – Algkool on lisatud 2015/2016õ.a. projekti “Kiusamisest vaba kool” liitujate nimekirja.

KiVa on teaduspõhine kiusamisvastane programm, mis on loodud Turu Ülikoolis Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi toetusel. KiVa tõhusus on tõestatud suuremahulise juhuvalimit ja kontrollgruppi sisaldanud uuringuga. Soomes on KiVa nõutud programm: 90% kõikidest üldhariduskoolidest on registreerunud KiVa programmi rakendavateks koolideks.

KiVa komponendid

KiVa programm sisaldab nii universaalseid kui juhtumipõhiseid tegevusi kiusamise ennetamiseks ja märgatud juhtumite lahendamiseks.

Universaalsed tegevused on suunatud kõigile koolis õppivatele õpilastele. Need sisaldavad pingutusi, mida tehakse grupinormide mõjutamiseks ning selleks, et kujundada kõigis lastes valmisolek konstruktiivselt käituda, võtta vastutust ohvri toetamise eest selle asemel, et kiusamist julgustada.

KiVa ei ole ühe-aastane projekt, tegemist on püsiva osaga kooli kiusamisvastasest tööst.

http://www.kivaprogram.net/estonia

Projektitöö 2013/14 õ/a

Sõbrapäeva tomatiprojekt

HTM algatusest HUVITAV KOOL inspireerituna kutsus Räpina Aianduskool koole ja lasteaedu osalema Sõbrapäeva tomatiprojektis. Üle Eesti registreerus 786 osalejat. Meie kooli  1. –  4. klass ja vikerkaarerühm  nende seas. Räpina Aianduskool saatis igale klassile ja rühmale 4 tomatitaime (2 kollase- ja 2 punaseviljalist) ja kahte sorti väetist: “tavalise” ja “mahe”. Võistluse käigus me kasvatame, mõõdame, vaatleme ja võrdleme. Jagame oma tulemusi teiste tomatikasvatajatega. Vaatame, kes saab esimese õie, kes esimese tomati. Peaauhinnaks on kõigile osavatele “aednikele” maikuus, kooliaasta lõpuks, kollased ja punased omakasvatatud tomatid.

Räpina Aianduskool teeb ise katse kaasa www.tomatiprojekt.aianduskool.ee

Kiusamisest vaba lasteaed

2013 aasta aprillist ühines Lindi lasteaia-algkooli vikerkaarerühm projektiga „Kiusamisest vabaks“
Alates 2007. aastast juhib organisatsioon Red Barnet lasteaedades ja algklassides ennetavat kiusamisvastast programmi „Kiusamisest vabaks”, milles keskendutakse
3−8aastastele lastele. Enamasti on kiusamisevastased tegevused suunatud koolidele, kuid parema, positiivsema ja sõbralikuma koolikeskkonna saavutamiseks on võimalik tegutseda juba varem.

PROJEKTI „KIUSAMISEST VABAKS” EESMÄRGID:
Tähtis on, et laste vahel tekiks üksteist arvestav ja kaasav kultuur. Lasteaias loodud head suhted laste vahel peaksid kanduma koolikeskkonda. Lasteaiast kooli minnes peaks mudilastel olema pagas, mille abil saada hakkama klassiruumi eriliste sotsiaalsete
suhetega.
Kiusamisvastase programmi põhipunktid:
• Täiskasvanud vastutavad laste seas toimunud kiusamise eest
• Ennetusstrateegiad
• Valmisolekustrateegiad
• Kiusamisvastase töö uus sihtgrupp – kiusamise pealtvaatajad
• Lastekoosluste areng, mida iseloomustab sallivus, austus, hoolivus ja julgus

PROJEKTIS KÄSITLETUD 4 PÕHIVÄÄRTUST:
Kiusamisvastane programm põhineb 4 inimlikul väärtusel, milleks on SALLIVUS, AUSTUS, HOOLIVUS ja JULGUS. Osalevad lasteaiad ja koolid sõnastavad ise, mida need väärtused tähendavad lastevahelises igapäevaelus, täiskasvanute vahel ning laste ja täiskasvanute vahel.

SÕBER KARU
Kampaania sümboliks olev mängukaru (buddy bear) pärineb Austraalia organisatsioonilt The Alannah and Madeline Foundation. Mängukarud on igihaljad läbi põlvkondade ning tuntud üle maailma paljudes erinevates kultuurides. Mängukaru sümboliseerib turvalisuse, helluse ja sõpruse tunnet ning seostub lasteaia- ja koolilastele üksteisest hoolimisega.

SOTSIAALSED KÄITUMISMUDELID
Kiusamisvastast programmi teostatakse terve rea sotsiaalsete käitumismudelite üles ehitamise abil, mille eesmärgiks on ühtsustunde tugevdamine laste vahel. Nendest headest käitumismudelitest peaks saama kultuuri kandev käitumismudel, mis võetakse endaga kaasa kooli, kui lapsed oma õpinguid alustavad.
Tegemist on pilootprojektiga ja sotsiaalsed käitumismudelid on formuleeritud nii, et lapsed, pedagoogid ja lapsevanemad on selles projektis osalised.

PROJEKTI SIHTGRUPID:
Kiusamisvastasel programmil on kolm sihtgruppi:
1. Lastega töötavad professionaalid, keda inspireeritakse ja juhendatakse sotsiaalsete käitumismudelite ülesehitamisel. Pedagoogiline personal toimib rollimudelite ja inspireerijatena.
2. Lapsevanemad, keda innustatakse projekti tegevusi toetama.
3. Lapsed. Kogu lastegrupi aktiviseerimine, kaasa arvatud passiivsed pealtvaatajad, kes moodustavad tähtsa osa tõrjumismudelist.

Kiusamisvastane tegevus peaks meie kultuuris olema järjepidev. See puudutab põhihoiakuid, sotsiaalseid mängureegleid, asjade käsikäes tegemist – me oleme ühes meeskonnas.

Laps sotsialiseerub samaealiste seltskonnas ning õpib otsustavaid sotsiaalseid pädevusi ja vastavaid „liikluseeskirju”, et suunduda täiskasvanuellu. Kui lapselt võetakse võimalus oma kohale seltskonnas, mõjutab see lapse elu mitte ainult lasteasutuses, vaid kõikides last puudutavates valdkondades.
Elu kiusamisega on lapse jaoks halb elu.

PROJEKTITÖÖ 2012/2013 õ/a

– Merebioloogiaprojekti lõpetamine 27.02.2013

Video kokkuvõte: http://uudised.err.ee/index.php?06271342

PROJEKTITÖÖ 2011/2012 Õ.A

– jätkame merebioloogia suunaga

– alustame Cordoni perekooli koolitustega lastevanematele Sotsiaalministeeriumi toetusel

– alustame arenguvestlusteprogrammi katsetustega

PROJEKTITÖÖ 2010/2011 õ.a.

õppeaasta kokkuvõte:

– valmis PRIA projekti toel “Meie küla majakas”

– Merebioloogia õppeaasta on olnud edukas. Hooaja lõpetab Kihnu laager 18. – 20 juuli 2011

– E-arenguvestluste progrmm on jõudnud esimese demo versioonini

– Meie kool ja lasteaed said Saksa Tehnoloogiakooli toel endale raamatukogu programmi

MEREBIOLOOGIA

Keskonnainvesteeringute Keskus (KIK) otsustas toetada projekti “Merebioloogia õpe Lindi Lasteaed-Algkoolis” summas 7978,86 eurot.

Projekti kestus: veebruar 2011 – veebruar 2012

Projekti juhib: Maris Moorits

Projektiga toimetavad: Jüri Tenson, Ene Säde ja Kaire Ollino

Projekti väljasõidud ja laagrid: õpetajaskond ja lapsevanemad

Projekti raames toimuvad järgmised tegevused:

  • Ringitöö toimub üle nädala 1,5 tundi. Esimene kohtumine lastega toimub 07. veebruar 2011, toimumise aeg kell 13.00 – 14.45. Oodatud on ka lapsevanemad.
  • Väljasõidud – Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja (Märtsi vaheajal), Merebioloogia labor
  • Laager – 3 päeva Kihnus (juuli kuus)

01. veebruaril toimus Lindi koolis “Lastevanemate kool ja üldkoosolek” kuhu olid palutud kõik huvilised, et saada ülevaade eeslseisvast projektist, sellega seotud ettevõtmistest ning väljasõitudest. Lastevanematega oli tulnud kohtuma Jüri Tenson, kes on läbi aasta õpilaste eestvedajaks ning juhendajaks.

JÄTKUD E-ARNEGUVESTLUSTE PROGRAMM

Lindi kool osaleb e-arenguvestluste pilootkoolina programmi väljatöötamises. Kahepäevane esmakohtumine pilootkoolidega üle Eesti pani aluse uutele ideedele. Esna mõisa inspireerivas ning loomingulises õhkkonnas pandi alus võimalustele luua uusi, innovaatilisi ja paremaid võimalusi kooli, kodu ja lapse koostööks, mille tulemusena oli kõige olulisemas spektris lapse areng.Aastaks 2012 on oodata e-kooli keskkonnas võimalust e-arenguvestluste läbiviimiseks.

 PROJEKTITÖÖ 2009/2010 õ.a.

COMENIUS- LIFELONG LEARNING PROGRAMME

COMENIUS, School Partnerships, 2008 – 2010

Meie projekt oli suunatud õpilaste iseseisvate tööoskuste arendamiseks. Õpetajad töötasid välja tööjuhendid, varustasid materjalide ja vahenditega ning lõid töökeskused. Õpilased said tunnivälisel ajal meisterdada, valmistada asju, arendada loovust ja teadlikkust. Näiteks said õpilased ise paberit valmistada, meisterdada mõne muusikariista, ehitada konstruktoriga ja nii edasi. Projekti üks osa oli õpetajate välislähetused, kus tutvustati oma kooli, riiki ja projektitegevusi ning tutvuti teiste riikidega. Meie olime võõrustajateks detsembris 2009.

Projektis oli 10 ametlikku ja 2 mitteametlikku Euroopa kooli, igast riigist üks kool: Saksamaalt, Austriast, Hollandist, Inglismaalt, Iirimaalt, Tšehhist, Soomest, Kreekast, Maltalt, Hispaaniast ja ka meie Eestist.

Projekti kodulehekülg: www.twijn.com/Twijn.aspx

LINDI KOOL LÕPETAS COMENIUSE PROJEKTI EUROOPA PÄEVA TÄHISTADES…

Päeva raames pandi proovile oma teadmisi Euroopa kohta. Toimus viktoriin, nn Euro-ristsõna lahendamine, partnerriikide lippude tundmises ja Euroopa ning Eesti puzzlede kokkupanemises.
Ürituse kulminatsioon toimus õues, kus ühiselt istutati iga partnerriigi auks üks puu, mis jäävad aastakümneteks meenutama omavahelist suurepärast koostööd.
Olete oodatud külastama meie kooli Comeniuse projekti ajaveebi http://wwwlindicom.blogspot.com/

Comments are closed