https://parnumaa.ee/uudis/lindi-lasteaed-algkool/?fbclid=IwAR0c5B
nxT0UK4b4J23e2Y_IEZmE2zZVaL7Dmjoe_Tnoyu2CxzmORyNTAy3Q
Pärnu Postimehe artikkel Jüri Tenson veebr. 2023
Pärnu Postimehe artikkel “Ammende villas tunnustati tublisid Pärnu õpilasi”, mai.2021
https://parnu.postimees.ee/7259361/galerii-ammende-villas-tunnustati-tublisid-parnu-opilasi
Maaküttele üleminek 2021
Õpetajate lehes artikkel “Lindi lapsed läksid kaugõppele jõulumeeleolus”, detsember 2020
Pärnu Postimehe artikkel “Lapsed leidsid eest sinise Valgeranna”, oktoober.2020
Õpetajate lehe artikkel “Lindi koolis on kombeks heategevus”, märts 2020
Pärnu Postimehe artikkel “Kaluriküla lapsed koguvad kontserdiga reisiraha”, märts 2020
Pärnu Postimehe artikkel Südamest Sinule kontserdist, 7.03.2020
Pärnu Postimehe artikkel “Väikesed jutuvestjad said kokku Lindil” veebruar 2020
Rohegeeniuses avaldatud artikkel Lindi Lasteaed-Algkooli taaskasutuse teemalisest jõulust, lisaks õpetus taaskasutatavatest materjalidest jõulupuu meisterdamiseks, detsember 2019
Lindi Lasteaed-Algkooli jõulupidu taaskasutuse teemal 2019
Video kala-aabitsa saamisest Pärnu facebooki lehel
Lasteaiad saavad kala-aabitsa video dets. 2017
Pärnu Postimehe artikkel “Kaluriküla lapsed sattusid uuest kala.aabitsast õhinasse”, 12.12.2017
Pärnu Postimees Eno-Gerrit Link 12. detsember 2017
Lindi kaluriküla lasteaia mudilased said täna esimestena Eestis hoida käes trükilõhnalist kala-aabitsat, mis aitab väikestel kiiremini lugema õppida.
Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskus kingib jõuludeks lasteaedade viimaste rühmade mudilastele üle 12 000 aabitsa, mis tutvustab kalu ja kalandust.
Lindi lastele meeldis uus õpik väga. Autor Kätlin Vainola luges mõne leheküljegi ette. Koos uuriti loendamise ja kalade äratundmise lehekülgi.
Merebioloog Jüri Tensoniga võrdlesid lapsed kaante vahele pandud kalu päris kaladega.
“Jüri Tenson on ennegi meie lastele merebioloogiatunde andnud, kuid täna koos kala-aabitsa ning päris teadusega said lapsed ja õpetajadki palju uut teada,” ütles Lindi lasteaia juhataja Ulla Orgusaar. “Meie väikese kaluriküla lapsed on väga teadlikud noored kalateadlased. Usun, et kala-aabits aitab neil kiiremini lugema õppida.”
Õpikud ongi lihtne teejuht kalade ja kalanduse juurde.
“Eesti laste teadmised kalandusest on napid ja see väljendub kõige enam väheses valmisolekus süüa kala,” ütles teabekeskuse juhataja Toomas Armulik.
40küljelise “Meie pere kala-aabitsa” andis välja TÜ kalanduse teabekeskus, tekstid kirjutas Vainola ja kirjastas Menu.
Draamafestival levitas lavapisikut
http://parnu.postimees.ee/4044429/draamafestival-levitas-lavapisikut?utm_source
Pärnu Postimees 14. märts 2017
Lindi rahvamajas toimus neljas Audru valla lasteaedade ja algklasside õpilaste väike draamafestival, kus publikule pakkusid seekord koolilaste kõrval elamusi mudilased, Vikerkaarerühma väikesed näitlejad Lindi lasteaiast ja Audru lasteaia Vikerkaare maja Roheliste rühma lapsed, kes astusid lavale kogu rühmaga.
Lindi lasteaiaõpetaja Kristel Närepi jutu järgi elasid pealtvaatajad väikeste näitlejate etteastetele kaasa. Võõrustajad esitasid Leida Tigase jutustusel põhineva lühinäidendi “Vares keedab hernesuppi”, juhendaja Eve Naudi.
Audru lapsed mängisid Heljo Männi jõulunäidendit “Kukk jõuluvanaks”, juhendajad Malle Saarts, Margit Aal, Heidi Sadulsepp ja Evi Vaher.
Jõõpre kooli 1.–2. klassi näitering esitas Kristiina Kassi jutu järgi Helle Kirsi dramatiseeringu “Kärbse koolipäev”.
Audru kooli 3. klassi näitering tõi lavale Juhan Jaigi tekstil põhineva loo “Nõiutud Tuks” Silvi Tolmatsi seades. Sama kooli 4. klassi näitering esitas Kaire Leetsari seatud näidendi “Mutionu pidu”.
Näidendit “Kuidas vaeslaps oma õnne leidis” mängisid Lindi lasteaia-algkooli 2.–4. klassi lapsed, keda juhendas Ene Säde.
Etenduste vaatamise järel tegi otsuse žürii, kuhu kuulusid Endla näitleja Kleer Maibaum-Vihmar, õpetaja ja Audru valla sotsiaalpedagoog Sirje Järvet, harrastusnäitlejad Marge Massa ja Enn Käsper, Lindi lasteaia-algkooli hoolekogu liige Merle Jantson.
Üksteist toetava esinemise eest tunnustas žürii Lindi lasteaia Vikerkaarerühma.
Töökuse ja etlemisoskuse eest kiideti Audru lasteaia Roheliste rühma.
Vaimukaimaks lavastuseks nimetati Jõõpre 1.–2. klassi näiteringi “Kärbse koolipäev”.
Rõõmsameelseim esitus oli Audru 3. klassi näiteringil.
Kõige leidlikumate lahendustega lavastuse eest vääris esiletõstmist Audru 4. klassi näitering.
Kõige professionaalsema, hingepuudutavama lavastuse aukiri läks Lindi lasteaia-algkooli 2.–4. klassi näiteringile.
Lindi lasteaia-algkooli, Jõõpre kooli ja Audru kooli 4. klassi näiteringi etendusi on võimalik vaadata Pärnumaa kooliteatrite festivalil 25. märtsil Nooruse majas.
Lindi laste laulupeole aitamiseks kogunes 600 eurot.
http://parnu.postimees.ee/4036397/lindi-laste-laulupeole-aitamiseks-kogunes-600-eurot
Pärnu Postimees 07.03.2017 reporter Silvia Paluoja.
Lindi lasteaias-algkoolis toimunud heategevuskontserdiga “Südamest Sinule” kogunes 600 eurot, et aidata lapsed laulja või pealtvaatajana suvel pealinna laulupeole ja muretseda neile ühesugused rõivalisandused.
“Tahame saada lastele ühtemoodi mütsid ja kotid, et nad Tallinnas ära ei kaoks. Muidugi, me võiksime ju küsida selleks raha laste vanemate käest, aga teeme natukene teistmoodi, et oleks mõnusam ja asjal hing ja väärtus,” rääkis Lindi lasteaia-algkooli juhataja Ulla Orgusaar. “Mudilaskooris on meil 20 lauljat, aga kui me näiteks ei saa komisjoni karmi otsusega laulupeole, läheksime peole lihtsalt vaatama, nii et igal juhul pidu ja igal juhul laulupidu.”
Lindi lasteaia-algkooli hoolekogu liige Merle Jantson märkis, et kontsert teeb head mitut moodi: liidab kogukonda, pakub esinemisvõimalust väikestele ja osalemisrõõmu publikule.
Seekordse heategevuskontserdi alapealkiri oli “Lõõtsavägilased aitavad Lindi lapsed laulupeole” ja seda põhjusega, sest kava teises pooles tulid lavale Lindi küla head sõbrad Karksi-Nuia muusikakoolist.
Aga publiku ees olid ka rahvatantsurühm Lindi Lappajad, kohaliku elaniku näitleja Jüri Vlassoviga kõrvuti vaid korraks tuntud pillimehed improviseeritud ansambliga Costa del Audru ja laulvad, tantsivad, pilli mängivad kohalikud lapsed. Kaie Seger liigutas aga paigast saalitäie rahvast ja pani nad kantritantsu samme õppima.
“Olen selle kooliga algusest peale seotud, 2004 hakkasime uue koolimaja mõtet arendama,” ütles Audru vallavanem Siim Suursild. “Statistikaameti andmete järgi on viimase viie aasta jooksul Lindi üks küladest, mis on kasvanud 280 elaniku pealt 320ni. Kool on selleks väga tugev põhjus ja mõjutaja, siin õpib sügisest üle 40 õpilase ja lasteaiakohad on täis.”
Suursilla arvates seovadki sellised üritused nagu heategevuskontsert kogukonda ja kooli. 99 protsenti piirkonna lastest käib Lindil koolis.
“Just see ühine tehatahtmine on tähtis ja müts maha nende inimeste, kooli juhtkonna ja õpetajate ees, kes sellist ettevõtmist veavad. Vald ei sunni vabatahtlikult tegutsema, aga nii palju kui suudame, toetame ja tunnustame neid,” kinnitas vallavanem.
Lindi koolimajas oli avatud hoolekogu kohvik ja laste ja nende vanemate abiga valmistatud käsitöötoodete laat, mille tuluga toetati samuti kontserdi eesmärki. Magusate suupistete laualt hakkas silma käsitsi kujundatud ümbrisega šokolaad “Südamest Sinule”.
Eelmistel kevadetel on Lindil heategevuskontserdiga kogutud raha lasteaiale-koolile lavavarustuse ostuks ja grossing-treeningu seadme muretsemise eurod ootavad projektile veel jah-sõna.
Selgusid maapiirkonna parimad haridustöötajad
Maapiirkonna aasta lasteaiaõpetaja on Ene Pärnsein Vändra lasteaiast.
Aasta klassijuhataja on Kristi Tamm Surju põhikoolist ja klassiõpetaja Eha Kipri Kilingi-Nõmme gümnaasiumist.
Aasta põhikooli aineõpetaja Karin Mitt annab Tõstamaa keskkoolis matemaatikat ning aasta gümnaasiumiõpetaja Viktor Koop Häädemeeste keskkoolis inglise ja saksa keelt.
Aasta õppeasutuse juht on Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar ja aasta noorsootöötaja on Sirje Kaska, kes on Lõpe kooli huvijuht ning muusika- ja kunstiõpetaja.
Aasta suunajaks nimetati Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilaskodu pedagoog Sirje Laur ning aasta hariduse sõber on Paikuse valla- ja kooliraamatukogu juhataja Gerli Lehemets.
Parimad haridustöötajad valis Pärnumaa omavalitsuste liidu ja maavalitsuse ühiskomisjon. Laureaate tunnustatakse reedel, 7. oktoobril maavalitsuse suures saalis.
Üleriigiline aasta õpetaja auhinnagala “Eestimaa õpib ja tänab” toimub Jõhvi kontserdimajas. Haridus- ja teadusministeeriumi edastatud info järgi on nominendid Pärnu lasteaia Trall õpetajad Kristina Paštšenko ja Virve Lõhmus, Pärnu Mai kooli algklasside õpetaja Tiiu Vendel, Pärnu Kuninga tänava põhikooli sotsiaalnõustaja Kersti Kesküla ja Pärnumaal aasta haridusteoks nimetatud koostööprojekt “Praktikult praktule: õpetaja töövarjuna”, mida juhtis Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasamets.
Lindil astusid lavale väikesed draamanäitlejad 14.03.2016
Südamest Sinule kajastus Pärnu Postimees 7.03.2016
Kolmandat kevadet järjest tuleb Audru valla Lindi ühtehoidev kogukond kokku oma lasteaia-algkooli majja, et üles astuda heategevuskontserdil “Südamest sinule”.Kooli direktori Ulla Orgusaare sõnutsi on kohalike unistus soetada koolimajja grossing-treeningu seade. “Tahame seda sellepärast, et meie lastel oleks lõbusam treenida ja igas eas inimesed kõrge vanuseni välja saaksid emotsionaalse positiivse laengu, lennates-hüpates lae all,” selgitas Orgusaar.Heategevuskontserdiga korjatava rahaga plaanib kogukond katta omaosaluse, mida on vaja fondidest toetuse taotlemiseks.Homsel kontserdil astuvad üles Lindi oma rahvas ja nende sõbrad. Tava on kutsuda kontserdile tuntud lauljaidki, seekord tuleb külla Marek Sadam. Kohvikus pakutakse küpsetisi, mille on teinud lapsevanemad.
Lindi suvekool tõi lapsed mugavustsoonist välja
Avaldatud 22.07.2015 Pärnu Postimees
Lindi suvekool tõi kolmandat aastat järjest Lindi aasale lapsed, kes õppisid, kuidas mugavustsoonist välja tulles hakkama saada. Lindi lasteaia-algkooli õpetajate jutu järgi õpib laps elust võtma temale parima ja sobivaima, kui ta on saanud palju vaadelda, katsetada ja kõikide meeltega kogeda. Selleks, et laps leiaks tulevikus kergemini oma koha, on mõistlik eri valdkondade ja inimestega juba lapsepõlves kokku puutuda.
Üha kasvav populaarsus
Esimesel aastal korraldati laager, et vaadata, kuidas asi toimib ja kui palju on huvilisi, kuid nüüd populaarsus üha kasvab. Et suvekooli vilistlased, kes on eelnevatel kordadel osalenud ja jõudnud juba kuuendasse klassi, soovisid väga ka sel aastal laagris osaleda, otsustati korraldada järjestikku kaks laagrit eri vanuseastmetele.
Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar arvas, et võib-olla tuleb järgmisel aastal vanuseastet veel tõsta, sest laager pakub huvi teismelistelegi.
Suvekool pole enam üksnes kohalike õpilaste laager. “Meil on hea meel, et sel aastal on Pärnu lapsed meie juurde tee leidnud, samuti on osalejaid Audru valla koolidest, Hiiumaalt ja Kõo vallast. On isegi paar eesti last, kes elavad ja õpivad Soomes,” ütles Orgusaar.
Laager ei ole rahateenimiskoht, seda tehakse ainult selleks, et lapsed saaksid laagrikogemust. Audru valla abil püüab Lindi lasteaed-algkool suvekooli võimalikult soodsalt pidada, sest paljudel ei ole võimalust maksta lapse laagri eest suurt raha.
Mitmekülgne tegevusprogramm
Lasteaia-algkooli direktori sõnade kohaselt olid laagripäevad ühtmoodi vahvad laste ja kasvatajate jaoks. Ühel päeval võeti Kaitseliiduga ette nelja kilomeetri pikkune retk Potsepale. Matk läbi võsa, sopased jalad ja vööni märjad riided ei heidutanud kedagi. Raskuste ületamine tegi rõõmu.
Kaitseliitlased lõid laagrilistega kaasa ja jagasid lastele tarkusi. Nad õpetasid seda, mis metsa sattudes oluline on: kuidas tuld teha, kuhu vihma eest varjuda ja mida tähele panna. Tutvustasid taimi, mida saab süüa ja mis energiat annavad, et pikalt metsas vastu pidada. “Räägiti elutarkust, mida ei saa klassiruumist, vaid keskkonnas kohal olles,” ütles Orgusaar.
Laagri avapäeval olid kohal päästeameti esindajad, kes tutvustasid tuletõrjesporti: kust see alguse sai ja kuhu on välja jõudnud. Lastele tehti harjutusi ja mänge, tegevust jätkus kolmeks tunniks.
Muuhulgas saadi kokku jahimeestega, kes rääkisid väärtustest, eesmärkidest ja sellest, miks jahimees ei ole lihtsalt loomatapja. Laagrilised said proovida jahisporti ja -laskmist.
Tehti puutöödki – meisterdati võinuge ja pildiraame. Lastele meeldis väga noaga tööd teha. Üsna paljud polnud varem nuga käes hoidnud ega teadnud, kuidas seda kasutada, seetõttu hoiti laagrilistel hoolega silma peal.
Esimest korda laagris olnud Audru kooli õpilane Meribell kõneles, et tema lemmiktegevus oli matk. Matk meeldis Lindi koolis õppivale Mari-Liisilegi, kes võttis laagrist osa kolmandat korda. Meeldiva tegevusena tõid laagrilised välja veel põnevus-seiklusliku lintidemängu, mille ajal võis laagri piiridest välja minna.
Elevust tekitasid sõbrapost ja kaotatud ning leitud asjade kast. Lapsed kirjutasid kirjakesi, mille panid postkasti. Posti jagamise ajal oldi põnevil, sest kõik tahtsid kirja saada.
Kaotatud ja leitud asjade kasti korjati laagriplatsile vedelema jäänud asjad. Et esemed õige omaniku juurde jõuaksid, pidi need lunastama. Lastele tekitas see närvikõdi, sest kunagi ei teadnud, kes midagi unustanud oli.
Suvekoolist ei puudunud isetegevus ja kõik, mis ühe suvelaagri juurde käib: ujumine, lõkkeõhtud.
Kõigil peab tore olema
Lindi suvekool õpetas lastele, kuidas elektri, duši, arvuti ja statsionaarse peavarjuta hakkama saada. Kõik oli lihtsaks ja looduslähedaseks tehtud. Telefonid anti laagri alguses vabatahtlikult ära, ööbiti telkides ja kasutati kuivkäimlat. Eesmärk oli lapsed igapäevaelust välja rebida.
Ilmataat hoidis laagrilisi: kord oli vihm ja siis jälle kuivatas. Ühegi lapse suust ei kuulnud virinat. “Laagri algul leppisime kokku, et oleme siin vabatahtlikult ja kõigil peab tore olema – sellest peeti hästi kinni,” ütles Orgusaar.
Kolmandat aastat korraldas laagrit sama kollektiiv ja kõik toimis. Kokad valmistasid maitsvaid koduseid toite, kasvatajateks olid kohalikud kooli- ja lasteaiaõpetajad.
Pärnu Postimees, Liina Laanes, suvereporter. Foto Mariliis Ollino.
Lindi kool õppis Viljandi Nukuteatrilt
Avaldatud Pärnu Postimees 18.03.2015
Anu Jürisson, reporter
Sõpruskohtumisel mängisid Viljandi nukuteatri näitlejad kõigepealt Lindi lastele oma lavastust „Jänes ja Punamütsike“, seejärel esitasid Lindi lasteaia-algkooli 1. klassi õpilased oma nukunäidendi “Omamoodi punamütsike”.
”Omamoodi sellepärast, et kirjutasime koos lavastaja Ene Säde ja lastega viljandlaste näidendi veidi ümber. Et oleks endal huvitavam ja näitlejatele põnevust pakkuv vaatamine,” selgitas Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar. Nukud ja dekoratsioonid valmistas kunstiringi juhendaja Silvi Arkukase.
Pärast näidendite esitamist-vaatamist vahetati kogemusi ja tutvustati töövõtteid.
“Meie kooli-lasteaia pere on väga rõõmus, et oleme leidnud endale nii vahvad sõbrad,” tundis koolijuht heameelt. Ja tõdes, et, et Lindi koolimajas on draamaõpetus järjest tugevamini kanda kinnitama hakanud.
Igal aastal on märtsis tehtud oma kooli ja lasteaia teatripäevi, kus kõik klassid ja rühmad esitavad lühinäidendi. Samuti toimub sellel aastal teist korda Audru valla koolide 1.–4. klassi õpilaste väike draamafestival. Mõte on just selles, et väikeste koolide lastele avaneks võimalusi omandada kogemusi näitlejana laval.
“Kui läinud suvel sellele taas mõtlesin, tuli pähe üks mõte, mis enam peast ei tahtnud minna: kui teeks sellel aastal õige koostööd Viljandi nukuteatriga ja õpiks lastega selgeks ühe nukulavastuse,” avaldas Orgusaar.
“Viljandi nukuteatrist Vilma Ilvesega oleme juba varem koostööd teinud. Mõni aasta tagasi võttis ta ette suure töö ja lavastas Lindi lasteaia-algkooli õpetajatega jõulunäidendi “Valge muinasjutt”. Koostöö sujus ja sellest kogemusest sündiski idee teha veel midagi, kuid nüüd juba koos lastega.”
Nukud on väikestele inimestele hea käepikendus enda väljendamisel, samuti aitas teatritegemine tuua lastele lähemale nukuteatri lavataguse elu.
Ükski etendus ei koosne ainult sellest, mida publik vaatama on tulnud. Nukkude ja dekoratsioonide valmistamine, näidendi õppimine, piletimüük, kohvikupidamine, heli-, valgustus- ja lavatöö on mitu korda töömahukam, kui see saali paistab. Ja mis peamine: loomeprotsessi kogemisega tuleb näitekunsti mõistmine ja sellest lugupidamine, mõtiskles koolijuht.
“Nii võtsimegi nõuks sõita nelja õpetajaga Viljandisse vaatama nukunäidendit “Jänes ja Punamütsike”, et õpetada lastele sama tükk ja siis sellega Viljandi nukuteatri näitlejaid üllatada,” rääkis Orgusaar.
Avaldatud 3.03.2015 Pärnu Postimees
Heategevuskontsert liidab Lindi muusikuid
Audru valda Lindile on kolinud üha enam muusikaga tegelevaid loomeinimesi, tänu sellele tõotab sealne teist aastat toimuv heategevuskontsert “Südamest sinule” kujuneda kogukonda liitvaks tavaks.
Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar lausus, et läinud aastal otsustati heategevuskontserdiga saali digiklaveri ostuks raha koguda, sest suurt klaverit olnuks klassiruumist saali ja sealt tagasi väga keeruline vedada ning kooli enda eelarves sellist raha polnud. Klaverit asendas süntesaator, mis jäi aga nõrgaks.
“Juhtus nii, et jõulude ajal kingiti meile digiklaver, aga kontserdi korraldamine oli juba niivõrd hoos, et me ei tahtnud sellest loobuda. Saal on meil väga hea, aga et konkursse, kontserte ja etendusi korraldada, on vaja valgustust ja heliseadmeid,” rääkis koolijuht. Seepärast kogutakse teist aastat kontserdiga raha just selle tarvis.
Esimese aasta annetuste eest muretseti koolimaja saali valgustusseadmeid külaseltsi abiga: koos kirjutati projekt, mis sai rahastuse, ja kogutud raha kulus omaosaluseks.
“Teeme koolis aastas vähemalt kaks suurlavastust ühes muusika ja tantsudega, neist võtab osa kogu lasteaia-algkooli pere ehk kõik lapsed saavad lavale. Valgustuse ja klaveriga on kvaliteet hoopis teine ja õpetajagi õnnelik, et saab lapsi kvaliteetselt saata,” kinnitas Orgusaar. Puudust tuntakse veel kõlaritest, mikrofonidest ja valguspark tahab samuti täiendust.
Teatri poole pealt on maja hing Ene Säde, kuid töö tehakse ära meeskonnaga. Laupäevase heategevuskontserdi mõte on koolijuhi sõnutsi selleski, et lapsed, ümbruskonnas elavad muusikud ja ülejäänud elanikud saaksid omavahel tuttavaks.
Oma küla rahvas
“Inimene võib olla kuulus kaugel, aga oma inimesed ei ole võib-olla teda kuulnud ega näinudki. Minu arust on see hästi oluline, et laps näeb, kui suur töö lavaleminekule eelneb,” mõtiskles koolijuht.
Jüri Vlassov osales läinud aastal esimesel heategevuskontserdil muusikuna, ent tänavu teeb kõrvuti Lindi kooli õpilasega õhtujuhi tööd.
Samuti Lindil elav Kaie Seger võtab kaasa oma trupi ja paneb saalitäie rahva rivis tantsima. Audru lähedalt sõidab kohale Ado Kirsi puhkpilliorkestriga Õnn Tuli Õuele.
Äsja Eesti Laulu poolfinaalis koos Airi Vipulkumar Kansariga kantrilikku “Saatuse laulu” laulnud Kaidi Feldmann elab Tõstamaal, kuid töötas kaks aastat Lindi lasteaias õpetaja abina ja on jäänud kolleegidega suhtlema tänini. Ta on üks heategevuskontserdi korraldajaid ja astub ühtlasi isegi lavale.
“Siin on nii meeldiv seltskond, toimuvad hästi vinged ja suurejoonelised üritused ja kogu maja võtab sellest osa. Seda on hästi tore vaadata,” põhjendas Feldmann.
Kontserdil laulab Feldmann koos Pärnusse kolinud õpingukaaslase Kirsika Maamägiga Elleri kooli ajast.
“Kuna Tõstamaal on rahulik elu ja neli aastat tagasi sündis mul laps, võtan asja rahulikult ja üritan vaikselt edasi püüelda. Harjutame Pärnus seal, kus vaba pinda on, hakkame järjest rohkem omaloomingut tegema ja kuna olen hingelt kantrimuusik, kaldub sinnapoole meie muusikagi,” avaldas lauljatar.
Peale Feldmanni osaleb heategevuskontserdil Tõstamaalt sirguv lauljatar Maret Palusalu.
Ajapuudusega Lindile
Hiljuti pealinnast perega Lindile kolinud Untsakate liige Jaanus ja tema naine Merle Jantson kutsusid riigi aastapäeva eel Lindile laagrisse Untsakate sõpruskonnaga loodud segakoori, millega liitus kohalik rahvas. Koori Pärnus elava dirigendi Gerly Kättmanni juhatusel õpiti selgeks paar lugu, mida kuuleb nüüd kontserdil.
Segakoorist leiab nii kuulsaid kui kummalisi kõikjalt Eestist: Tartust, Viljandist, Tapalt, Tallinnast. Koori kaugeim liige on Kieli lähedalt Saksamaalt.
“Käisime kuus aastat tagasi Merlega eelmist üldlaulupidu vaatamas ja nagu ikka olid lõpulaulude ajal kõigil silmad märjad. Kuna ma ei olnud ise laulupeol osalenud, tekkis mõte, et asutame laulukoori,” jutustas Jaanus Jantson. “Kutsusime Untsakad, sõbrad ja nende sõbrad, sõna liikus ja koori nimeks panime Ajapuudus: peo teema oli “Aja puudutus. Puudutuse aeg”. Ja siin me nüüd olemegi.”
Ühes Ajapuudusega võttis laululaagrist Lindil ja läinudsuvisest laulupeost osa meie Kukerpillidega sarnast ansamblit Kielis tegev muusik ja õpetaja Erhard Ohlhoff, kes on estofiil, ära õppinud eesti keele, tunneb meie rahvamuusikat ja on ostnud nüüd Pärnusse korterigi, elades vaheldumisi Saksamaal ja Eestis.
“Kuulsin aasta tagasi, et Untsakad on koori loonud, ja ütlesin: palun, võtke mind peale! Olen ka amatöörlik koorijuht kodus Kielis,” muheles Ohlhoff. “Kuus nädalat enne laulupidu sain kätte lauliku ja siis ma istusin iga päev tugitoolis, kõrvaklapid peas, kuulasin Youtube’ist laule ja proovisin bassi laulda. Tallinna jõudes oli mul umbes 70 protsenti repertuaarist selge, kuid avastasin, et kui nii palju basse on kõrval, on päris lihtne kaasa laulda.” Pärast pidu õpetas mees oma koorigi eesti keeles laulma.
Mõistagi astuvad peal eelloetletute kontserdil üles Lindi lapsed Anne Paiste juhendamisel ja Untsakad. Peaesinejaks on lubanud tulla Lea Dali Lion. Kohvikus pakutakse lapsevanemate küpsetatud kooke ja suupisteid. “Oodatud on kõik. Meil on majas 150 tooli, aga toome neid juurde,” kinnitas Orgusaar.
Koolijuht avaldas, et neil on juba seatud järgmine eesmärk. “Meie unistus on crossing-süsteem: meil on suur saal, mis seisab üsna palju jõude. See meelitaks siia rahvast nii vallast kui Pärnust ja teeniks meid sünnist surmani.”
Anu Jürisson, reporter
Heategevuskontsert “Südamest sinule” laupäeval Lindi lasteaia-algkooli saalis.
Kultuursed ja sõbralikud eestlased, Lindikad. 13.02.2015
Audru Valla ajaleht “Kodused Hääled” veebruar 2015
Veebruar on Eesti Vabariigi sünnipäevakuu, sõbrakuu ja vastlapäevgi on sellel aastal veebruaris. Kõiki neid kokku viies saan veebruarit iseloomustava pealkirja „Kultuursed ja sõbralikud eestlased“.
Sõbralikest eestlastest rääkides, siis meie majas on kolmel korral Eesti Vabariigi aastapäeval välja antud Lindi Kooli Sõbra tiitel. 2012. aastal valiti Lindi Kooli Sõbraks Lindi küla hing Jüri Kivirand ja 2013. aastal staažikas pedagoog Anne Orav ning 2015. aastal ettevõtja Ivo Tart. Nemad on meil alati olemas oma elutarkuse ja abikäega. Nende abi ja vabatahtlik panus meie kogukonna, lasteaia ja kooli arengusse ja laste õpikeskkonna parendamiseks on hindamatu ja väärt rohkem kui mistahes suur summa raha.
Kuid kahjuks siiski päris ilma rahata me areneda ei saa. Meil on ilus maja ja suur võimla, mis on ühtlasi ka Lindi piirkonna kultuurihooneks. Selleks, et maja kasutamisaktiivsus ja kvaliteet tõuseks, on vaja täiendada veelgi lavatehnikat ja valgustust. Eelmisel aastal koguti heategevuskontserdi ja annetustega kokku 960 eurot. Selle eest ja projektist saadud toetusega on nüüd majas olemas 10 prožektorit koos lisadega. Vaja on uuendada helitehnikat ja täiendada valgusparki.
Kuna saal on ideaalne sportimiseks on kindel soov tulevikus rajada majja grossingu trenažöör- süsteem, mis on atraktiivne treeningvahend nii öelda „sünnist surmani”.
Kas teadsite, et Eestis on teadaolevalt üks rahva annetustest valminud suur ehitis? See on üle 100 aasta tagasi valminud Rahvusooper Estonia. Kuulsaim Estonia ehitusega seotud legend pajatab, kuidas poeet Juhan Liiv tahtis kogu hingest maja valmimisele kaasa aidata ja andis ära oma ainsa pintsaku, sest raha tal anda polnud. Meil ei ole vaja, et inimesed nii drastilisi vahendeid kasutades oma abi annavad. Pigem tulge ja nautige 7. märtsil heategevuskontserti „Südamest Sinule”. Peaesineja Lea Dali Lion kõrval astuvad üles nii väikesed kui ka suured Lindi piirkonnaga seotud inimesed ja külalised.
Lindi LAAK direktriss
Ulla Orgusaar
Vuti kooliprojekt viis külakosti Pärnumaale
Eesti jalgpalliliidu projekti „Jalgpall kooli!“ raames käisid treenerid Rauno Tutk ja Eneli Vals Pärnumaal Lindi lasteaias-algkoolis ja Jõõpre koolis, kus panid pea kõik lapsed liikuma ja jalgpalli mängima.
Treener Rauno Tutk ütles, et Lindi lasteaias-algkoolis pandi kogu koolielu seisma, sest trennis oli 25 last 29st. „Seal oli ka väga aktiivne kehalise kasvatuse õpetaja, kes aitas seda asja aktiivselt ellu viia,“ rääkis ta.
Lindi lasteaia-algkooli kehalise kasvatuse õpetaja Ene Lehtsalu oli emotsioonidest tulvil. „Megasuper päev oli,“ rõõmustas ta. „Ma küll ise kaasa ei teinud, sest ruumi oli vähe, aga juba pealtvaatajana läks aeg kiiresti, mis siis veel lastest rääkida. Ootan teid juba järgmisel ja ülejärgmisel nädalal tagasi. Olete õigel teel.“
Pärnumaal asuvas Jõõpre koolis osales 50 esimese kuni viienda klassi last. Rauno Tutk ütles, et suures ja korralikus saalis oli mõnus treeningut teha. „Alguses olid lapsed küll pisut kammitsetud, kuid kui nad end lõpuks käima said, hullasid kõik ja tegid hästi valju häält,“ lausus treener.
Kooli kehalise kasvatuse õpetaja Marika Vahter ütles, et lapsed võtsid jalgpallitreenerid väga hästi vastu. „Kõik lapsed tegid harjutused ilusti kaasa ja nägin jooksmas isegi neid, kes muidu päevas seitse korda hädaldavad,“ lausus Vahter.
Õpetajale endale meeldis treenerite vahetu suhtlemine, sõbralik ja aktiivne õhkkond. „Nägin ka ise palju huvitavaid harjutusi,“ lisas ta.
Mõlemad koolid said kingituseks palle, veste, tähikuid ja jalgpalliõpiku.
Pärnumaal Lindi külas meisterdati tänavuseks jõuluajaks lasteaia-algkooli hoovile omanäoline jõulupuu, mille valmimisel olid abiks kohaliku kaluriküla mehed.
Uhke jõulupuu pandi kokku metsakuivadest lattidest, kalavõrgust ja elektriküünaldest.
„Miks raiuda metsast maha ilusat kuusepuud, kui võime ise midagi põnevat välja mõelda,“ rääkis idee algataja, Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar.
„Need kaluriküla ettevõtlikud mehed, kes küla keskuses valminud jõulupuu meisterdamisel abiks olid, ongi tegelikult kalurid,“ täpsustas Orgusaar. „Toome nii lastele lähemale kalurielu hõngu ja tegemisi.“
Kooli direktori sõnade kohaselt on igas klassis ja lasteaiarühmas isevalmistatud jõulupuu. „Vaid saalis kõrgub jõulupeo tarvis metsakuusk,“ rääkis Orgusaar.
Lindi küla jõulupuu valmis esimeseks advendiks, kuid imetleda saab seda kogu jõuluaja.
Lindi külas valvab mudilaste und presidendipaar
Avaldatud 06.09.2014 Pärnu Postimees
Silvia Paluoja, reporter
Foto: Urmas Luik
Lindi koolimajas on tunnid läbi ja õpilased lühendavad aega kojusõiduni päikselises õues, lasteaia mudilased teevad lõunauinakut lõbusa maalinguga toas, kus seinale on joonistatud presidendipaargi.
Teadmistepäeval helises koolikell esimest korda 12 poisile-tüdrukule ja Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar ütleb, et see on suurim esimene klass siin majas. Vanas koolimajas oli isegi 36 õpilasega esimesi klasse, aga nii lasterohke aeg on ammu ümber. Nüüd on nelja klassi peale kokkugi õpilasi vähem, 29, ja lasteaias 38 mudilast ning kohaootel pole kedagi.
Arvude keeles jätkates on Audru vallas neli kooli ja Lindil on esimene klass viie õpilase võrra suurem kui Jõõpre põhikoolis ja kolm korda suurem kui Aruvälja lasteaias-algkoolis. Vallakeskuse Audru kooliga võrreldes aga poole väiksem.
Neli ühes
Ligemale 300 elanikuga Lindi külas eristub kool teistest maakoolidest sellega, et siia on ühe katuse alla mahutatud lasteaed, raamatukogu ja rahvamajagi ning hoone on Pärnumaal uusim, mille lindi lõikamine seitse septembrit tagasi kui rõõmus sündmus püsib kohalikel kaua meeles.
Nüüdisaegne maja kerkis Pärnu Kaluri ajal Audruranna osakonda ehitatud klubihoone asemele ja maksis Eesti rahas 36 miljonit krooni ehk nüüd käibivas 2,3 miljonit eurot.
Hoone tellija oli Riigi Kinnisvara Aktsiaselts ja ehitaja AS Paide MEK, Audru vallale kui haldajale jäi kohustus hoone 20 aastaga riigilt välja osta.
Kahekorruselises majas on avarust ja valgust, ruumikujundajad pole sellest teinud büroohoonet, vaid rõhunud lastesõbralikkusele.
Päike ulatab paitama kaugematki nurka ning lilled naudivad valgust ja soojust.
“Õpikeskkond on kindlasti parem võrreldes vana majaga, seal köitis ümbrus, aga siin on meri lähemal,” kostab Orgusaar, kes tuligi tööle uude majja, pool aastat pärast selle avamist võimlemisõpetajaks.
Fuajees on avariiulil kaks pildiraamatut, koostatud kahe eelmise õppeaasta kohta nagu kooli kroonikad, pilte täis.
“Lapsed võtavad ja vaatavad neist klassi- ja koolipilte,” mainib direktor ja räägib, et tallegi meeldib, kui digitaliseeritud ajas ei pea leppima ainult arvutis jäädvustatuga.
Külakogukonnaga astub koolipere üht jalga ja Orgusaare sõnade kohaselt ei saakski see teisiti olla. “Ainult nii me võidame neid lapsi siia, hoiame enda juures, vanemad usaldavad, ei pane lapsi linna kooli,” arvab ta.
Neli ühes hoone väärtuste juures on väike miinuski – pole aulat. Pidulikud üritused ja peod tuleb teha võimlas, mille ümbersättimine kulutab aega, nõuab teistmoodi lähenemist. Aga sellega ollakse siin harjunud nii nagu sellegagi, et külapeod ei saa kesta hommikuni nagu maarahvamajades, mis ei asu õppeasutusega ühe katuse all.
“Riigi Kinnisvara Aktsiaselts on selle hoone omanik ja koostöö nendega on väga positiivne, igal aastal aitavad remontida, värvida. Nad on huvitatud, et maja säiliks, ei ole nii, et laseme kümme aastat olla ja siis hakkame tegema,” räägib direktor.
Lindi lappajad
Lilleilu eest majas sees ja ees hoolitseb Anne Orav, keda lapsed kutsuvad Lille-Anneks. Muusikaõpetaja Anne Paitse on lastele Laulu-Anne, nii ei lähe nad segamini.
“Kasvatasime sel aastal taimed ette, et ei peaks ostma, lastelgi oli põnev näha, millistest seemnetest see lilleilu tuleb,” seletab direktor ja liigub teejuhina allkorrusele, kus riidehoiu ette jääva koridori seina ilmestab suur akvaarium.
Üllatusi on teisigi, näiteks mudilastele Saku Lätte pudeli kõrvale seinale sätitud klaaside alus, igal klaasil selle kasutaja nimi või pilt juures.
Hiirvaikselt piilume mudilaste magamistuppa, mille seinal on värvikas maaling ja mulgi kuues kaabut kergitav mees blondipäise kaasa kõrval. Lapsed olevat tahtnud, et õpetaja Mai Leht joonistaks meie presidendipaari, ja soov ongi täidetud.
Võluväel on täitunud koolipere mõnigi soov. Näiteks unistus digiklaverist, mille täitis ettevõtja Janno Feofanov, kes sellest kuulis, helistas, küsis arvet ja tõi pilli kohale.
Neli ühes katuse all korraldati mullu heategevuskontsert “Südamest sinule”, et muretseda saali vajalik lava- ja valgustustehnika. Peaesineja oli Alen Veziko, omakülamees näitleja Jüri Vlassov lõi kaasa, Toomas Voll saatis klaveril ja imestas – uskumatu, kus te olete oma saaliga siiani olnud, tema ei teadnudki, kui võimas saal on Lindil. Muretseda saadakse mikrofone ja mõni prožektor, kuid vajaliku tehnika jaoks tuleb kirjutada projekt ja tasuda omaosalus, külaseltsiga kahasse.
Külaseltsi korraldatud üritustel, nii nagu käsitööaida avamiselgi, lisab hoogu segarahvatantsurühm Lindi Lappajad, mis harjutab neljapäeva õhtuti Maie Kalbuse juhendamisel rahvamaja egiidi all koolimaja võimlas.
“Lindi Lappajad saavad viieaastaseks, käisime tantsupeol ja kõik imestavad, kust te võtate need mehed. Aga need on meie enda mehed ja üle poole kollektiivist on pedagoogid,” räägib Orgusaar, kes on kaheksa paariga rühmas üks kolmest seal tantsivast direktorist.
Visa rannarahvas
Audru vallavanem Siim Suursild ütles Lindist rääkides, et sealsed külaelanikud on vallas peamised rannakalurite traditsioonide hoidjad ja jätkajad.
“Rannarahvale omaselt on külaelanikud väga töökad ja iseseisvalt toimetulevad, nende töökus väljendub majapidamiste väljanägemiseski,” seletab vallavanem. “Lindi külas on raske leida elamut, mille heakorda ei ole rohkemal või vähemal määral panustatud, külaselts on Lindi aasal korraldanud üritusi ja jaaniõhtud on muutunud omaette jaanitulede kvaliteedimärgiks, kuhu tullakse kokku nii lähemalt kui kaugemalt.”
Lindil räägivad kohalikud mitte ainult endast, vaid külade piirkonnast, millesse jäävad rannaäärsed Liu, Saulepa, Marksa, Kabriste, Kõima ja Kavarugi, mis on ajalooliselt ja kultuuriliselt seotud rohkem Audru kui Tõstamaa vallaga, mille alla ta kuulub. Piirkonna külades on kokku ligikaudu 900 elanikku, seda on rohkem kui näiteks Tootsi või Kihnu vallas.
Kauges minevikus kuulusid siinsed maad Pootsi parunile Maydellile ja koht on saanud nime mõisnike Lintenite järgi. Marksa külas Järve koolimajas 1918. aastal avatud raamatukogu järgi loeb oma algusaega Lindi raamatukogu.
Külaliikumine Kodukant võttis paar suve tagasi ette “Avatud külaväravate” projekti ja 30 küla hulgas kutsusid Pärnumaalt endaga tutvuma Soometsa ja Lindi.
Ühistegevuse ja õlatunde kõrval võisid lindilased uudistajatele kõnelda sellest, et nende kandis on püstitatud Guinnessi rekord 14. juunil 2008 Kabristes kantrifestivalil, kui korraga oli rivis 2354 tantsijat, ja rääkida osaühingust Liu Paat, kus säilinud rannarahvale omane paadiehitamine, ning tunda uhkust maakonna moodsaima kooli-lasteaia üle.
Sel kesknädalal jutustas direktor Ulla Orgusaar, kuidas Austraalia rattaturistid temalt eelmisel päeval olid küsinud, kas nad võivad seda kaunist maja seest näha. “Meil midagi niisugust ei ole,” kinnitanud maakera kuklapoolelt pärit uudistajad vaimustusega.
Lindi küla
* Audru valla 25 küla hulgas üks suuremaid, 294 elanikku.
* Asub Pärnu lahe läänerannikul maakonnakeskusest 25 kilomeetri kaugusel.
* Arvatavasti enne Liivi sõda oli olemas Lindi mõis Waldenhof, nüüdse nime sai see omanike Lintenite järgi.
* Aastast 1518 on teateid Sarvi küla kohta, mis 1977. aastal liideti Lindiga.
* Sarvis oli 16. ja 17. sajandil Püha Martiniuse kabel.
* Nõukogude ajal oli kalurikolhoosi Pärnu Kalur Audruranna osakond, millel oli konservitsehh ja Sarvi paadisadam.
* Külas on algkool-lasteaed, rahvamaja, raamatukogu, pood.
* Kalasadamas tegutseb MTÜ Lindi Sadamaarendus, juhataja Aare Jürgenson.
* Külaelu edendab MTÜ Lindi Külaselts, eestvedaja Marge Massa.
* Pärnumaa Kodukant valis 2009. aastal sädeinimeseks Jüri Kiviranna ehk Tiidu Jüri.
* Kogukonna kasutuses on 2013. aastal avatud Lindi käsitööait.
* Küla jääb Romantilisele Rannateele.
* Lindi 1095 hektari suurune looduskaitseala jääb Audru ja Tõstamaa valda. Kaitseala moodustati 1999. aastal hariliku jugapuu kasvuala (asutatud 1958) ja Lindi sookaitseala (1981) põhjal.
* Lindi pargis on kõrgeimad ja jämedaimad puud harilik vaher (18,5 m ja 97 cm), harilik pärn (24,5 m ja 123 cm) ja harilik künnapuu (20,5 m ja 86 cm).
Lindi laager võõrustab nii omi kui võõraid
Lindi lasteaia-algkooli korraldatud suvekooliks tulid lapsed kokku nii kohapealt kui Eesti teisest otsast, et koos sõpradega ette võtta rattamatk, taimeõppimine või nõudepesu pärast lõunasööki.
Hommikune ärkamine ja puder võtsid küll loodetust pisut kauem aega, kuid küsimuse peale, miks lapsed laagrisse tulid, vastasid nad kui ühest suust: siin laagris on kõik lahe.
Edasi oli laagerdajatel midagi põnevat välja tuua raske, sest kõik oli korraga nii oluline: jalgrattamatk Audru poldrile, kus merebioloog Jüri Tenson looduseasju tutvustas, ujumine Valgerannas, meisterdamine, laagri ajalehe väljaandmine, mängud ja võistlused või hommikune postkasti avamine, kus sees sõbraposti head uudised.
“Korraldasime laagri eelkõige oma kooli lastele, ometi on pool siinsetest lastest kaugemalt. Nad on kas varem õppinud meie koolis, nende sõbrad on siin laagris või on nad kuidagi teisti Lindiga seotud,” ütles Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar.
Direktori ütlust mööda tahtsid korraldajad, et kõik saaksid laagrikogemuse, ka need, kellel on tagasihoidlikumad võimalused. „Mõtlesime talv läbi õpetajatega tegevusi välja, mida laagris teha, ja nüüd kipub aega väheseks jääma,” lisas ta.
Pärast hommikusööki avatakse sõbrapost. Sinna saab panna vaid häid soove oma kaaslastele ja küll on rõõmu, kui isegi kirja saad.
“Üksteisele halvasti öelda on kerge, kuid midagi hästi või lausa kiitvat – raske. Seepärast niimoodi harjutamegi hästi ütlemist, sest põhjust on selleks kuhjaga,” selgitas Orgusaar.
Nelly, kes tuli laagrisse Ida-Virumaalt Illukalt, ütles, et tema tahtis Lindi laste laagrisse vanade sõprade pärast. “Muidugi on telkides magamine, mängimine ja söömine ka tähtsad,” teatas tüdruk.
Greete-Anete teadis laagrisse tulla oma tädilaste kutsel, kuigi enamiku ajast elab ja koolis käib ta hoopis Soomes.
Lindi poiss Karl tunnistas, et tal ei olnud laagrist pääsu, sest siin on ta sõbrad ja nendega on koos kõiki asju vahva teha.
Laagriplatsi servas oli üles seatud bassein, kus sai vahelduseks ujumas käia. Õpetajate jutu järgi on bassein neile palavate ilmadega justkui päästerõngas.
Koolijuht tänas neid vanemaid, kes aitasid toiduainetega. “Tänu neile ja Audru vallavalitsuse toetusele saame laagri korraldada väga väikese tasu eest,” oli Orgusaar rõõmus.
Lindi kool lahutab meelt heategevuskontserdiga
Pärnu Postimees 28.02.2014Anu Jürisson, reporter
Audru vallas rahvamajaga ühe katuse all tegutseval Lindi lasteaial-algkoolil oli hädasti vaja oma saali klaverit, seetõttu otsustas koolipere selle soetamiseks heategevusliku kontserdi korraldada.
“Aga siis juhtus jõulude ajal ime: üks inimene kinkis meie koolile digiklaveri,” jutustas õpetaja Kadri Tamberg. Heategevuskontserdi idee saab ikkagi teoks, nüüd kogutakse raha lavatehnika ostuks, sest puudust tuntakse nii valgusteist kui mikrofonidest.
Heategevuskontserdil pealkirjaga “Südamest sinule” astuvad laupäeval koolis-rahvamajas üles nii lapsevanemad, töötajad, lähikonnas elavad loomeinimesed kui tuttavad professionaalsed muusikud kaugemalt.
Saali kõige sagedasem kasutaja on kool. Seal toimuvad tunnid, aktused, jõulunäidendid ja muud üritused.
“Digiklaverit oli vaja, sest saal on küll ilus ja suur, kuid lapsi ja esinejaid ei olnud millelgi saata. Meil küll on klaver muusikaklassis, aga teisel korrusel ja seda ju edasi-tagasi ei tassi,” põhjendas Tamberg.
Heategevuskontserdil astuvad üles lauljatest lapsevanemad Kaidi Feldmann ja Ly Merirand, Lindi lasteaia-algkooli mudilased ja õpilased Anne Paiste juhendamisel, vokaalansambel Reedene Rõõm Õnnela Leesi juhendamisel, Alen Veziko, Ülenurme laulustuudio neiud, oma valla elanikud Jüri Vlassov ja Ado Kirsi ning Kaie Seger ja Pauliine Mäesalu koos väikeste line-tantsijatega.
Pärnu kunstikool paneb näitusele välja oma õpilaste tööd ja Üllar Kallau lubas kontserdi jaoks organiseerida tehnika.
Lindi algkool sai jõulukingiks digipilli
Foto Lindi LAAK
Reporter Silja Joon
Lindi lasteaeda-algkooli ja kogukonda tabas jõuluajal üllatus – kohalik ettevõtja kinkis õppeasutusele hinnalise digiklaveri.
Lindi lasteaia-algkooli direktor Ulla Orgusaar ütles, et vajadus uue klaveri järele on olnud õppeasutuses päevakorras juba viimased kolm aastat.
“Meil pole aulat, kõik suursündmused korraldame võimlas. Tavalise süntesaatori heli on väga vaikne ja kaob nii ära, et lapsed ei kuulegi seda,” kirjeldas direktor. Saal võimaldab korraldada mitmesuguseid üritusi, seal on korralik eesriietega lava.
Esmalt mõeldi, et muusikasaateks oleks paslik tiibklaver. Tavaline pianiino asutusel on, see asub algkooli-lasteaia teise korruse muusikaklassis. Digiklaver on aga veelgi parem lahendus. Selle tarvis asuti heategevuslaatade, kohvikute ja kontsertide abil raha koguma. Enne jõule oli kokku saadud 425 eurot, mille hulgas Lindi sadama ja Puna Aiand OÜ annetused.
Kuuldes koolirahva korjandusest, ostis Audrus tegutsev metalliehitusfirma JU Metall omanik Janno Feofanov koolile jõulupeoks unistatud digiklaveri. “Digiklaver Roland on parim klaverivalik, mis võimalik,” oli Orgusaar rahul.
19. detsembril peeti uue klaveri helide saatel kooli- ja lasteaialaste jõulupidu ning 20. detsembril muusikaline hommik, kus astusid üles Audru huvialakooli Lindi filiaali õpilased: kaks klaveri-, neli flöödi- ja üks kitarriõpilane. Samuti lasteaia- ja koolilaste lauluringid.
Kogutud raha eest on nüüd kavas soetada lava valgustustehnika ja mikrofonid, samuti uuendada rahvariideid. “20 aastat tagasi soetasime Lindi kalurite toel koolilastele rahvariiete komplektid. Neid oleks vaja osaliselt uuendada,” selgitas direktor. Õpilased on käinud aastaid nende riietega suurel üldlaulupeol ja Pärnumaa laulupeol. Samuti kannavad kooliõpilased rahvariideid emadepäeval ja jõulupeol.
“Peame seda oluliseks. Eelmisel aastal alustasime koolilastele taas rahvatantsu õpetamist. See on kehalise kasvatuse tundide kindel osa. Õpetajaks on Kärt Jürgens,” lisas direktor.
Lindi algkoolis-lasteaias õpib 42 mudilast ja 26 koolilast.